Kuidas lapsed õpivad ehk sissejuhatus projektõppesse
Eesti õpetajad on oma tööviiside valikul vabad leidmaks kõige sobivamaid meetodeid, kuidas toetada lapse sügavat ja tähendusega õppimist. Nurmepesa lasteaia mõnes rühmas on õppimisel ja õpetamisel kasutusel projektõppe. Meie lasteaias toimuva projektõppe kohta saab täpsemalt lugeda K.Lahe koostatud raamatus „Projektõpe lasteaias“, kus lasteaia õppejuht on raamatu kaasautorina jaganud oma varasemat töökogemust projekõppe õpetajana rühmas.
Mis on projektõpe?
Projektõpe on õppimiseviis, kus laps või laste grupp viib mingil kindlal teemal läbi süvendatud uurimise, luues ise oma uued teadmised seostades need varasemate teadmistega.
Kui erinev on see teistest õppe viisidest?
Projektõppes uurivad lapsed ühte teemat pikema aja vältel. Mingi kindel uurimisteema on valitud seetõttu, et lapsed on sellest huvitatud ning teema on laste jaoks tähenduslik ja nende elus nähtav. Projekti teema saab enamasti alguse laste vabamängust, avaldub vabajoonistuste sisus või laste omavahelistest vestlustes. Projekti arenedes ja uusi teadmisi kasutades muutub projekti teema kohane mäng sisukamaks ning teemaga seonduv muutub lastele tähenduslikuks. Projekti tegevusi kavandades, uurides, arutledes ja oma õppimisele tagasi vaadates tekivad lastel püsivad teadmised, oskused, muutuvad arusaamad ja hoiakud.
Lapsed uurivad teemat põhjalikult ja märksa sügavamalt, kui täiskasvanud seda tavaliselt eeldavad. Õpetaja loob lastele projekti jooksul lasteaia õppekavas toodud teadmiste ja oskuste saavutamist toetavaid väljakutseid pakkuvaid ülesandeid uurimiseks välitöödel, uurimisretkedel, nähtu ja kogetu üle arutledes ning oma õppimisele tagasi vaatamisel.
Millised on projektõppe eritunnused?
Lähtumine lapse huvist. Selleks, et lapsed oleksid õppetegevustes võimalikult motiveeritud ja kaasahaaratud, lähtutakse uurimisobjektide ja tegevuste valikul laste uudishimust ja huvist. Eelkooliealiste laste õppimise motivatsiooni toetamise seisukohalt on mõistlik valida projekti temaatika lastele huvipakkuvate nähtuste ja objektide hulgast.
Laps on tegevuses aktiivne. Lapsed omandavad teadmisi uurimise, küsimustele vastuste otsimise, eksperimenteerimise ja avastamise abil. Lapsed on suunatud oma tegevust analüüsima, järeldusi tegema ja uusi sihte seadma. Projektõppe juurde kuulub teemakohane arutelu. Projektides saavad kokku kõikide laste arvamus ja varasem kokku puude teemaga.
Õpetajal on teotav ja organiseeriv roll, kus õpikogemuste loomisel lähtutakse laste varasematest teadmistest ja teemakohastest kogemustest. Õpetaja loob projektile eesmärgid, laiemad ootused ning seosed lasteaia õppekavaga.
Autentne õpikeskkond. Avastamiseks ja uurimiseks ning teemaga tutvumiseks kasutatakse võimalikult palju ehedaid materjale, objekte ja keskkondi – käiakse uurimise retkedel, kaasatakse asjatundjaid.
Koostöine õppimine. Tegevused toimuvad enamasti väikestes gruppides, kus igal grupil on oma õpiülesanne. Hiljem jagatakse oma uusi teadmisi ja kogemusi arutelude käigus. Selline tööviis sobib erineva tasemega lastele, kuna õpiülesanded o erineva raskusega ja lähtuvad lapse ainukordsetest vajadustest ja huvist. Nii on lastel õppimisel suurem vastutus ja kõik kogevad eduelamust.
Õppimise dokumenteerimine. Projekti käigus kogub õpetaja tõendeid lapse õppimisest: fotod, ülestähendused, uurimistulemused, meisterdused, arvamused, ennustused, küsimused, tõekspidamised.
Koostöö lastevanemate ja kogukonnaga. Nemad saavad aidata materjalide leidmisel, oma oskuste ja kogemuste jagamisel. Vanemad saadav kodus arendada sisulisi projektiga seotud vestlusi.
Demokraatlik lähenemine. Õpetaja ja õppijate koostöö, kokkulepete sõlmimine, kus olulisel kohal on üksteisest lugupidamine ja arvestamine.
Õppimisprotsessi suunab arutelu ja reflektsioon. Tagasivaatavates aruteludes toetutakse laste endi kogutud materjalidele ja loodule luuakse seoseid ja tehakse järeldusi. Arutelud aitavad saadud kogemusi teadvustada ja seada uusi sihte õppimisele.
Kuidas projekte planeeritakse?
Lapsed planeerivad paljutki ise näidates üles omaalgatust ja initsiatiivikust ning pakkudes ideid ja lahendusi. Planeerimisel aluseks on enamasti laste küsimused ja uudishimu. Õpetaja leiab lahendusi, kuidas lapsed saaksid keskenduda uurimisele: arutelud, praktilised tegevused, nähtav küsimuste või prognooside nimekiri, väljakutseid pakkuvad ülesanded, andmete kogumine, vaatlused, välitööd, retked, tähelepanekutest rääkimine, visandamine jm andmete kogumine.
Õpetaja ülesanne on leida ka võimalusi, kuidas lapsed saaksid projektide jooksul harjutada lugemist ja kirjutamist ning rakendada oma matemaatilisi oskusi. Väikelaste projektid on peamisel materjali, värvi, vormi jm ja meelte kaudu tunnetava uurimine ja kogemine.
Kavandatakse ehedates keskkondades ehedate asjade uurimist, mõnda eksperdi külastust või eksperdi intervjueerimist. Ekspert on keegi, kellel on uurimisteemaga seoses suured teadmised. Ekspertide intervjueerimiseks koostatakse intervjuu küsimused ja õppekäikudel ning ekspertide intervjueerimisel täidetakse erinevaid ülesandeid.
Milline on projektõpet toetav keskkond? Kõike peamine õppimisel on, et õhkkond oleks rahulik ja toetav, kus lastel on piisavalt aega tegutseda, oma kogetu üle mõtiskleda. Õppimist ja arengut toetavad julgustavad partnerlussuhted. Õppimine toimub koostoimes kaaslastega ja suheldes füüsilise keskkonnaga, mis saadab lastele tegusemiseks vajalikke signaale. Laps saab õppida kui tal on julgus eksida ning kõiklapse loodu on ainukordne ning hetkel õige.
Õppimist toetav füüsiline keskkond on ehe ja naturaalne, paindlik ja muutuv. Lapse õppimise materjalid on tema silmade kõrgusel, kõik vahendid on avatud riiulitel ning vabalt kättesaadavad. Võimaluste rohke õpikeskkond ahvatleb uurima, motiveerib õppimist, toetab uudishimu, aktiveerib loovust, stimuleerib meeli, soodustab vabamängu, pakub väljakutseid.
Kuidas lapsed õpivad?
Lapsed kasutavad küsimustele vastuste leidmisel ise kogemist ja uurimist. Selle üle arutledes loovad lapsed ise oma uue teadmise, mida rakendatakse mängudes. Uurimisretkedel ja välitöödel teevad lapsed märkmeid – joonistavad või kirjutavad. Lapsed teevad plaane, kuidas muuta mängukeskkonda või ehitada mudeleid ja konstruktsioone, mis aitaks neil õpitus selgusele jõuda.
Lapsed jäädvustavad õpitut koostades projekti raamatuid, postreid, materjale õpiseinale, kunstitöid, graafikuid, diagramme, konstruktsioone, ajakirju jms.
Kuidas õpetaja teab, et lapsed õpivad?
Õpetaja kogub laste loodut, arvamusi, ennustusi, jälgib lapsi tegevustes ja analüüsib nende tegemisi st teeb lapse mõtlemise nähtavaks. Projekti jooksul leiab õpetaja laste tegemiste ja lasteaia õppekava vahelisi seoseid ning neid analüüsides kavandab uusi tegevusi.
Enamasti koostatakse sellest, mida lapsed õpivad, väljapanek – postrid, stendid, plakatid, õpiseinad, mis on rühma keskkonnas nähtavad ning lastele ja vanematele uudistamiseks.
Kas see on ainus viis, kuidas lapsed õpivad?
Projektõpe on üks paljudest õppimise viisidest. Projektõppe eeliseks on, et nii õppides kujunevad lasteast motiveeritud uuriva hoiakuga õppijad, kelle jaoks on õppimine huvitav ja põnev. Lapsed saavad probleeme lahendades ja oma teadmisi näidates õpitut kasutada ning rakendada. Koos teistega ühine tegutsemine aitab arendada lastele vajalikke tulevikuoskusi ning kriitilist mõtlemist. Projektõppe toel õppijatel kujuevad olulised õpioskused tulevikuks: mõtlemine, küsimuste esitamine, planeerimine, arutlemine, esitlemine, suhtlemine, koostöö, reflekteerimine
Kuidas saavad lapsevanemad projektõppele kaasa aidata?
Lapsed kasutavad oma küsimustele vastuste saamiseks nii sinu teadmisi ja kogemusi, kui paljusid teisi allikaid. Võta laste küsimusi tõsiselt ja kuula, mis neil on öelda. Paku neile nii kohta kui võimalusi uuritava joonistamiseks või pildistamiseks. Lapsed õpivad kõige paremini, kui nad saavad kasutada oma meeli. Seega on abiks, kui nad saavad uuritavat puudutada, lähedalt vaadata, kuulata, nuusutada. Väga on hinnatud projekti teemaga seotud esemed, mida saab mõneks ajaks rühma uurimiseks laenata: masinate osad, tööriistad, toodete näidised, erinevast materjalist esemed jne. Loodame, et jälgite hoolega meie poolt dokumenteeritu väljapanekut ja saate aimu, kuidas lapsed on edenenud ja mida õppinud ning milline on teie võimalus rühmas toimuvat toetada.
Täpsemalt projektõppe kohta
K. Lahe „Projektõpe lasteaias“
Helm, J.H., Katz, L. (2011). Young Investigators Th e Project Approach in the Early Years (2nd edition). Teachers College Press, Columbia University. Kättesaadav: https://www.nesacenter.org/uploaded/conferences/FTI/2017/Handouts/MichelleRupiper/ProjectPlanningJournal.pdf.
Katz, L. & Chard, S. C. (2000). Engaging Children’s Minds: The Project Approach. Kättesaadav: https://books.google.ee/books?hl=en&lr=&id=xiUz_1kgkFgC&oi=fnd&pg=PR7&dq=project+approuch&ots=p94UZEtWHr&sig=BmaMWeUfcAjHNvg8zGVUQIGi2Zg&redir_esc=y#v=onepage&q=project%20approuch&f=false